Hverdagsrehabilitering - sammendrag på samisk

Publisert 01. mai 2016 | Sist oppdatert 20. november 2020

Čoahkkáigeassu

Čoahkkáigeassu sisttisdoallá 112 almmuhusa áššáigullevaš dutkan- ja ovdánahttinbargguin ja almmolaš dokumeanttaid.

Viiddiduvvon veajuiduhttinfálaldat ruovttuin ja lagasbirrasis

Olbmot geat leat maŋos mannán, erenoamážit boarrásat, leat maŋŋel go árgabeaiveveajuiduhttin ásahuvvui, ožžon viiddiduvvon veajuiduhttinfálaldaga ruovttuin ja lagasbirrasis.

Buori vásáhusat suohkaniin, muhto heajos dutkanevideansa

Olu suohkanat lohket alddiineaset buriid vásáhusaid. Lea olu mokta čadnon fálaldahkii, ja leat ásahuvvon olu báikkálaš resurssat, reaiddut ja veahkkeávdnasat. Dutkamat dássážii čájehit positiivvalaš bohtosiid geavaheddjiide ja suohkaniidda, muhto leat unnán bohtosat, eai ge leat ovttačilggolaččat.

Mearkkašahtti guovddáščuoggát árgabeaiveveajuiduhttima ásaheamis ja doaimmaheamis leat ahte:

  • Fálaldat sajáiduvvo suohkana politihkalaš ja fágalaš jođihangoddái.
  • Plánejuvvo vuđolaččat movt vállje organisašuvdnahámi, movt gávdná ulbmiljoavkkuid, movt oahpaha bargiid ja movt bargá diehtojuohkimiin.
  • Fágaidrasttildeaddji veajuiduhttinjoavkkut ásahuvvojit ja ahte bargit dábálaš ruovttubálvalusain servet veajuiduhttinbargui.
  • Lešguđetge suohkanlaš dearvvašvuođa- ja fuolahusbálvalusat, oktan árgabeaiveveajuiduhttinbálvalusain, dohkkehit nubbi nuppi ja respekterejit earáid earáláganvuođaid ja iešvuođaid.
  • Čalmmustahttit ahte váldoulbmiljoavku leat olbmot geat leat maŋos mannán. Diagnosa ja ahki ii mearkkaš nu olu, deháleamos lea geavaheddjiid hárjehallan- ja lihkostuvvanmokta. Respekterejuvvo maid ahte eai buot ruovttubálvalusgeavaheaddjit gula ulbmiljovkui.
  • Veajuiduhttin álggahuvvo árrat maŋŋel go lea maŋos mannán (árra rahčamuš).
  • Ráhkaduvvo veajuiduhttinplána oktan geavaheddjiin, mas vuolggasadji lea su mihttu olahit árgabeaivebirgejumi (veajuiduhttinplána maid geavaheaddji stivre).
  • Intensiiva geavaheaddjičuovvoleapmi muhtin ráddjejuvvon áigodagas.
  • Dearvvašvuođabargit bagadallat, dorjot ja stimulerejit geavaheddjiid hárjehallat ja lihkostuvvat ieža, ovdalii go ahte bargat sin ovddas. Sii galget kompenseret go lea dárbbašlaš, muhto váruhit amas geavvat “veahkehangillárii”.
  • Dearvvašvuođabargit ovttasbarget maid geavaheaddji oapmahaččaiguin.
  • Dearvvašvuođabargit fitnet guossis čuovvoleame maŋŋel veajuiduhttináigodaga.
  • Bohtosat dokumenterejuvvojit dainnalágiin ahte geavaheaddji ovdáneapmi sáhttá árvvoštallojuvvot.

Eanas dáin čuoggáin árgabeaiveveajuiduhttima birra leat seamma go veajuiduhttima oppalaš prinsihpat. Dat mii árgabeaiveveajuiduhttimis lea erenoamáš, lea fálaldaga politihkalaš ja fágalaš sajáiduhttin suohkanis, lagas ovttasbargu ruovttubálvalusaiguin ja ahte ruoktu ja lagasbiras lea veajuiduhttinsadji.

Investerenjurddašeapmi lassána

Árgabeaiveveajuiduhttimii áŋgiruššan sáhttá dulkot dainnalágiin ahte suohkaniin lea lassánan investerenjurddašeapmi. Dat čuovvu našunála ja riikkaidgaskasaš ávžžuhusaid mat deattuhit “aktiivvalaš boarásnuvvama” ja “veajuiduhttinbálvalusaid”, ja čuovvu maid árvvuid mat dán áigge deattuhuvvojit autonomiija ja iešheanalašvuođa birra (“iešheanalaš boarásnuvvan”). Investerenjurddašeapmi sáhttá dagahit ahte geavaheaddjijoavkkut mat eai “buvttat” lasi lihkostuvvama ja iešheanalašvuođa, eai vuoruhuvvo suohkaniin. 

Adno eanet diehtu

Árgabeaiveveajuiduhttin lea ođđa fálaldat Norggas, ii ge leat vuos cieggan suohkaniidda. Adno ain eanet dutkan- ja vásáhusmáhttu, sihke dan birra makkár organiseremat leat buoremusat ja makkár árgabeaiveveajuiduhttindoaimmain lea eanemus ávki iešguđetlágan geavaheaddjijoavkkuide. Adno maid eanet diehtu ekonomalaš váikkuhusaid birra vuoruheamis, ja ahte nanne go dat suohkaniid oppalaš bálvalusfálaldaga vai buktá go heajos vuoruhemiid.