Helse- og omsorgstjenester til den samiske befolkningen Sammendrag på samisk

Logo Omsorgsbiblioteket

Nordsamisk

ČOAHKKÁIGEASSU

Dearvvašvuođa- ja fuolahusbálvalusat Norgga sámi álbmogii.
Máhttočoahkkáigeassu.

Sápmelaččat leat Norgga eamiálbmot. Riikkaidgaskasaš konvenšuvnnat ja našunála láhkaásahusat regulerejit sin rivttiid dearvvašvuođa- ja fuolahusbálvalusaid oktavuođas. Sámi servodagas leat stuora gielalaš, kultuvrralaš ja ealáhuserohusat sihke individuálalaččat ja báikkálaččat. Mearkkaša olu ahte dearvvašvuođa- ja fuolahusbargiin lea máhttu sosiála, historjjálaš ja kultuvrralaš fáktoriid birra main sáhttá leat mearkkašupmi deaivvademiin sápmelaččaid ja dearvvašvuođa- ja fuolahusbálvalusaid gaskkas. Norgga politihkalaš mihttu lea fállat kultuvrralaš heivehuvvon fálaldaga sámi álbmogii ásahuvvon bálvalusain, ovdalii go ásahit sierra bálvalusaid sámi álbmogii.

Sámi álbmot atná dearvvašvuođabálvalusaid lihka olu go majoritehtaálbmot, muhto eai leat lihka duhtavaččat veahkkefálaldagain. Lea unnán mii čujuha dasa ahte leat erohusat sámi álbmogis ja majoritehtaálbmogis dearvvašvuođadili ja buozalmasvuođaid dáfus, muhto olu girjjálašvuohta fokusere das ahte sápmelaččain lea earálágan ipmárdus dearvvašvuođa, buozalmasvuođa ja divššu birra go majoritehta álbmogis. Gánnáha goitge leat várrogas navdit dan duohtavuohtan mii guoská buot sápmelaččaide. Gávdno maid girjjálašvuohta mii čujuha dasa ahte sápmelaččat hupmet buozalmasvuođaid ja dearvvašvuođa birra eahpenjulges vugiiguin ja metaforaiguin. Dat govva ahte sámegielagat háliidit ovdalii atnit sámegiela dearvvašvuođa- ja fuolahusbálvalusaiguin, šaddá eanet máŋggabealálaš ođđa dutkosiiguin mat čájehit ahte dat makkár giela háliida atnit vuolgá ovttaskas olbmos ja dilálašvuođas. Seammás čájeha maid dutkan ahte sápmelaččat ohcalit eanet veahki almmolašvuođas.

Iežas ja earáid vásáhusat dáruiduhttimiin ja stigmatiseremiin sáhttet maid váikkuhit sápmelaččaid deaivvademiid dearvvašvuođa- ja fuolahusbálvalusaiguin. Dutkan ii leat ovttačilggolaš das ahte váikkuhitgo dákkár vásáhusat dasa movt olmmoš ieš vásiha iežas dearvvašvuođa. Girjjálašvuohta čájeha muđui ahte identitehta lea kompleaksa doaba.

Girjjálašvuohta čujuha dasa maid dearvvašvuođa- ja fuolahusbargiid máhttu sámi giela ja kultuvrra birra mearkkaša go deaivvadit sámi persovnnaiguin geain lea demeansa. Lea unnán dutkan mii fokusere daid dilálašvuođaid go almmolaš dearvvašvuođa- ja fuolahusbálvalusat deaivvadit ja ovttasbarget sámi persovnnaiguin geain lea demeansa ja sin bearrašiiguin. Ođđa dutkanprošeavttat leat doibmiibiddjojuvvon dáid surggiin.

Individuála heiveheapmi ja báikkálaš čanastupmi konkrehta doaimmain lea sihke dárbbašlaš ja dehálaš, go sámi álbmot lea girjái.

 

...

 

Sørsamisk

IKTEDIMMIE

Saemieh leah unnebelåhkoe Nöörjesne. Dej reaktah healsoe- jïh hoksedïenesji sisnjeli stuvresuvvieh gaskenasjonaale konvensjovnijste jïh nasjonaale laakijste. Stoerre individuelle jïh voenges gïeleldh, kultuvrelle jïh jielemeligke jeerehtsh saemien siebriedahken sisnjelen. Joekoen vihkeles healsoe- jïh hoksebarkijh daajroem utnieh sosijaale, histovrijes jïh kultuvrelle faktovri bïjre mah maehtieh vihkeles årrodh gaskesadtemen gaavhtan saemiej jïh healsoe- jïh hoksedïenesji gaskem. Nöörjesne dïhte politihkeles ulmie orreme aktem kultuvrelle sjïehteladteme faalenassem saemien årroejidie vedtedh dej dïenesji sisnjeli mah gååvnesieh, sijjeste sjïere dïenesjh saemien årroejidie evtiedidh.

Saemien årrojh healsoedïenesjidie seammalaakan jïh seamma jïjnjem nuhtjieh goh jienebelåhkoen årrojh, men eah leah seamma madtjeles viehkiefaalenassine. Vaallah vååjnoe goh lea joekehtsh gaskem saemien årrojh jïh jienebelåhkoen årrojh gosse lea healsoen jïh skïemtjelassi bïjre, men såemies lidteratuvre tjïerteste saemieh aktem jeatjah goerkesem utnieh healsoste, skïemtjelassijste jïh båehtjierdimmeste goh jienebelåhkoen årrojh. Edtja læjhkan våårege årrodh dam gïehtjelidh goh akte saetniesvoete mij lea faamosne gaajhkide saemide. Lidteratuvre aaj gååvnese mij vuesehte saemieh skïemtjelassen jïh healsoen bïjre ovrïektelaakan soptsestieh jïh viehkine metafovrijste.  Dïhte vuajnoe mij jeahta saamastallije almetjh sijhtieh buerebh saemien nuhtjedh gosse healsoe- jïh hoksedïenesjigujmie gaskesedtieh ånnetji jorkese urrebe dotkemisnie, mij vuesehte mij gïelide mij eeremasth åtnasåvva lea jearohke almetjistie jïjtje jïh tsiehkeste.  Maam ulmide fuelhkie jïh aerpievuekieh utnieh jïjtjeviehkien sisnjelen stoerre leavloem åådtje bieline lidteratuvreste.  Seamma tïjjen dle dotkeme vuesehte saemieh vielie viehkien mietie gihtjieh byögkelesvoeteste.

Jïjtse jïh mubpiej dååjrehtimmieh daaroedehtieminie jïh stigmatiseradimmine maehtieh ulmiem utnedh guktie saemieh healsoe- jïh hoksedïenesjidie gaavnedieh. Dotkeme ij leah aktelaaketje mejtie dagkerh dååjrehtimmieh ulmiem utnieh dan healsose maam jïjtse dååjreme. Lidteratuvre aaj vuesehte identiteete akte gïerve dïejvese.

Lidteratuvre tjïerteste vihkeles healsoe- jïh hoksebarkijh daajroem utnieh saemien gïelen jïh kultuvren bïjre gosse saemien almetjh demensine gaavnesjieh. Vaenie dotkeme gååvnese mij jarngesne åtna guktie tsiehkie lea saemien almetjidie demensine, dej fuelhkieh jïh aktivyöki barkoe byögkeles healsoe- jïh hoksedïenesjigujmie. Daelie orre dotkemeprosjektigujmie nïerhkeme daejnie suerkine.

Indvijduelle sjïehteladteme jïh voenges gårreldimmie vihties råajvarimmijste leah dovne daerpies jïh vihkeles, dan åvteste saemien årrojh leah gellielaaketje.

 

...

 

Lulesamisk

Tjoahkkájgæsos

Sámeálmmuk le álggoálmmuk Vuonarijkan. Rijkajgasskasasj konvensjåvnå ja nasjonalá lága mierredi sijá rievtesvuodajt varresvuoda- ja huksodievnastusájn. Sáme sebrudagán le stuorra sierralágásj ja bájkálasj, kultuvralasj ja æládusáj sieradusá. Danen la ájnas varresvuoda- ja huksobarggijn li diedo sosiálalasj, histåvrålasj ja kultuvralasj dilij birra mij máhttá vájkkudit sámij vásádusájt varresvuoda- ja huksodievnastusájn. Vuonarijkan la politihkalasj ulmme læhkám fállat hiebadahtedum fálaldagájt ienni gå sierra dievnastusájt sámij hárráj åvddånahttet.

Sáme álmmuk adná varresvuodadievnastusájt sæmmi ålov gå ieneplågoálmmuk, valla sij li ienep iehpedudálattja viehkedievnastusáj. Ij la jáhkedahtte sámij ja iehtjádij gaskan li sierralágásjvuoda skihpudagáj hárráj ja varresvuoda dile hárráj, valla muhtem girjálasjvuoda vuosedi sámijn le ietjá dádjadus varresvuodas, skihpudagájs ja dálkudimes gå ieneplågoálmmugin le. Huoman hæhttup liehket várrogisá jáhkket dát guosská gájkka sámijda. Gávnnuji aj guoradallama ma vuosedi sáme e rat njuolgga skihpudagáj ja varresvuodaj birra sáhkada ja sij aj adni metafåvråjt. Dádjadus jut sámegielaga sihti sámegielav adnet varresvuoda- ja huksodievnastusán vuojnnet ådåsup dutkamusájn ij la ållu gájkkásasj, da vuosedi giellaadnem le ulmutjis ulmutjij ja diles dilláj. Viehkev fuolkes ja árbbedábijs dættoduvvá muhtem guoradallamijn. Sæmmi bále vuosedi dutkamusá sáme åhtsåli ienep almulasj viehkev.

Ietjas ja iehtjádij vásádusá dárojduhttemis ja badjelgæhttjamis máhttá vájkkudit sámij vásádusájt varresvuoda- ja huksodievnastusáj. Dutkamusá ælla  avtamielaga jus dá vásádusá bájnni ietjasij varresvuodav. Girjálasjvuoda aj vuosedi iesjdåbddo la masjvalis nammadus.

Girjálasjvuoda vuosedi man ájnas le jut varresvuoda- ja huksobargge máhtti ja dádjadi sámegielav ja kultuvrav gå sáme demensajda galggi huvsov ja sujtov vaddet. Huoman ælla nav ållo dutkamusá ma li gehtjadam sámij dilev demænssan, sijá lagámusáj ja avtastallamav almulasj varresvuoda- ja huksodievnastusáj. Ådå dutkamprosjevta li gehtjadahttjám dájt åsijt.

Ájnegasj hiebadibme ja bájkálasj tjanástahka konkrehta dåjmajda la ájnas ja dárbulasj, dan diehti  gå sáme álmmuk la moattelágásj ja moattebelak dilen.

(http://www.helsebiblioteket.no/omsorgsbiblioteket/aktuelt/helse-og-omsorgstjenester-til-den-samiske-befolkningen-sammendrag-pa-samisk)