Beslutningsstøtte for personer med utviklingshemming - sammendrag på samisk

Publisert 13. desember 2022 | Sist oppdatert 25. mars 2024

Čoahkkáigeassu

Čoahkkáigeassu fátmmasta 158 publikašuvnna mearridandoarjaga dutkan- ja ovdánahttinbarggus ja almmolaš dokumeanttaid dán birra.

Artihkal 12 ON-konvenšuvnnas doaimmashehttejuvvon olbmuid vuoigatvuođaid birra (CRPD) gáibida ahte olbmot geain leat doaibmanhehttehusat ožžot dan doarjaga maid dárbbašit dasa ahte dovddahit iežaset sávaldagaid ja dárbbuid ja dasa ahte sáhttit dahkat iežaset mearrádusaid. Norgga lágain ii adno doaba mearridandoarjja (beslutningsstøtte), muhto mis leat liikká njuolggadusat dearvvašvuođa- ja fuolahuslágain ja láhkaásahusain maid sáhttá dulkot vuoigatvuohtan iešguđetlágan mearridandoarjagii. Easkka maŋemus jagiid lea doaba mearridandoarjja oažžugoahtán fuomášumi Norggas. Eará riikkain, nugo USA:s, Irlánddas, Kanádas ja Austrálias lea doaba «supported decision making» digaštallojuvvon ja adnojuvvon juo olu jagiid.

Doaba mearridandoarjja fátmmasta buot proseassaid mat dahket ahte olbmot besset iežaset mearrádusaid dahkat ja/dahje dovddahit iežaset sávaldagaid ja dárbbuid. Sii geat galget veahkehit mearridanproseassas fertejit máhttit čilget ja selehit ášši dainna lágiin ahte guoskevaš olmmoš nu guhkás go vejolaš ipmirda maid válljejupmi sisttisdoallá ja mearkkaša. Dat gii veahkeha, ferte máhttit čilget iešguđet molssaeavttuid váikkuhusaid ja doarjut daid válljejumiid ja sávaldagaid maid olmmoš dovddaha. Mearridandoarjja sáhttá fátmmastit iešguđetlágan formála proseassaid ohcamušaid dahje mearrádusaid hárrái, dahje eahpeformála beaivválaš áššiid nugo borramiid, ovttastallamiid dahje aktivitehtaid. Váldoáššin lea ahte doaimmashehttejuvvon olmmoš lea mearridanproseassa guovddážis, ja ahte su válljejumit ja sávaldagat galget stivret dan guđet mearrádusat dahkkojuvvojit.

Dutkamiin das movt doaimmashehttejuvvon olbmot ieža árvvoštallet dan doarjaga maid ožžot, deattuhuvvo erenoamážit relašuvdna sutnje gii veahkeha, ja mearkkašupmi das ahte son váldá asttu ja dili jurddašit gažaldaga hárrái, guorahallat makkár doarjja ja dieđut dárbbašuvvojit proseassas ja váldá asttu jurddašit vástádusa birra. Guoskevaš olbmot deattuhit ahte sii atnet árvvus praktihkalaš doarjaga, veahki ovdánahttit iežaset návccaid ja máhtu, ja dovddolaš doarjaga, ja ságastallanguoimmi. Geavaheddjiin ja bargiin soaitá leat goabbatlágan ipmárdus mearridandoarjaga hárrái. Juoga maid bálvalusa addi lea oaivvildan árvalussan dahje veahkkin, sáhttá son, geasa dat fállojuvvo, ipmirdit mearrádussan. Seammás oaidnit mii ahte dál lea boahtime ođđa buolva mas leat čielga vuordámušat ieš beassat mearridit. Dát olbmot hástalit cieggan fuolahusideologiija ja dan vuogi movt bálvalusat odne leat organiserejuvvon.

Girjjálašvuohta čájeha ahte mearridandoarjaga ovddideapmi eaktuda ahte dihto dilálašvuođat leat sajis fuolahusbirrasis: oadjebasvuohta, vuorddehahttivuohta, vuđolaš diehtu, buorit relašuvnnat ja gelbbolašvuohta bálvalusaid addiid bealis. Bálvalusaid addit fertejit diehtit juohke doaimmashehttejuvvon olbmo hástalusaid birra, ja sii fertejit dovdat olmmošvuoigatvuođaid, molssaevttolaš gulahallanvugiid ja systema mii dahká vejolažžan čađahit mearrádusaid. Sii fertejit máhttit analyseret ja árvvoštallat maid ferte vuhtii váldit guoskevaš oktavuođas.

Čoahkkáigeassu čájeha ahte doaimmashehttejuvvon olbmot dávjá ožžot veahki beaivválaš válljejumiide. Sii ožžot unnit doarjaga ja unnit válljenvejolašvuođaid jus mearrádusat gusket oahpu dahje barggu váldimii, gos  orrut galgá ja geainna. Bálvalusaddi guottut ja dagut leat mearrideaddjit dasa man muddui sii leat mielas buoridit olbmo mearridandoarjaga ja doarjut su válljemiid. Guorahallamat čájehit ahte bálvalusaid addiid guottut leat iešguđetláganat, muhto maiddái ahte bálvalusaddit dán áigge atnet mearridandoarjaga ja iešmearrideami eambbo guovddážis go ovdal. Bálvalusfálaldagat mat leat oppalaččat buohkaide, ráddjejit ovttaskas olbmuid doaibmanmuni beaivválaš eallimis. Dárbbašuvvojit systemat mat addet sihke doaimmashehttejuvvon olbmui ja bálvalusaddiide válljenvejolašvuođa ja doaibmanmuni.

Čoahkkáigeassu addá bajilgova das makkár birasfáktorat ja gelbbolašvuohta dárbbašuvvo dasa ahte sáhttit lágidit dilálašvuođaid mearridandoarjaga duohtandahkamii. Dat válddahallá maiddái dutkanvuđot mearrádusrámma mearridandoarjaga proseassaide. Suohkanat mat váldet atnui mearrádusrámma sihkkarastet ahte doaimmashehttejuvvon olmmoš searvá mearridanprosessii dan muddui go vejolaš, ja fuolaha ahte bálvalusaddi buorida iežas gelbbolašvuođa oassálastit dakkár proseassain ja doaimmahit daid.