Nevrologiske skader og sykdommer - Sammendrag på samisk

Publisert 26.mars.2018 | Sist oppdatert 20.august.2019

Čoahkkáigeassu

Dát čoahkkáigeassu fátmmasta almmolaš stivrendokumeanttaid ja láhkamearrádusaid, dutkamušaid, suohkanlaš ovdánahttinprošeavttaid ja eará reaidduid ja resurssaid. Čoahkkáigeasu ulbmil lea identifiseret, čohkket ja ovdanbuktit geavatlaš máhtu beaive-, doaibma- ja hárjehallanfálaldagaid álggaheami ja čađaheami birra olbmuide geain leat neurologalaš váttut ja buozanvuođat ja geat leat suohkanlaš dearvvašvuođa- ja fuolahusbálvalusain. Váldoulbmiljoavku lea sii geat dahket mearrádusaid, suohkana jođiheaddjit ja bargit, geat háliidit ásahit dákkár fálaldagaid. Vuođđun lea čuovvovaš jearaldat:

  • Makkár geavatlaš máhtus lea erenoamáš mearkkašupmi suohkaniidda geat leat ásahan dahje háliidit ásahit beaive-, doaibma- ja hárjehallanfálaldagaid olbmuide geain leat neurologalaš váttut dahje buozanvuođat?

Suohkanlaš vásáhusat ja rievddadeaddji dutkan-evideanssat

Čoahkkáigeassu govvida ahte lea čađahuvvon oalle olu dutkamuš hárjehallama ja doaimma ávkkálašvuođa birra geavaheaddjijovkui. Muhtin neurologalaš dilálašvuođat leat erenoamážit dutkojuvvon dán oktavuođas, nu go Paskinson dávda ja vuoiŋŋaščaskkástat. Hárjehallan- ja doaibmafálaldaga positiiva ávkkálašvuohta orru bures duođaštuvvon. Dutkamušat čájehit maiddái ahte olbmuin dán ulbmiljoavkkus leat dávjá máŋggalágan dárbbut, mat sáhttet fátmmastit kognitiiva ja dovduičuohcci váikkuhusaid, ja maid psykiátralaš symptomaid nu go garra balu ja deprešuvnna. Dat nanne ipmárdusa ahte olbmot geain leat neurologalaš dilit dárbbašit fágaidrasttildeaddji lahkoneami ja individuála heivehemiid bálvalusain. Dakkár dutkamuš lea maid gávdnon mii lea dákkár fálaldagaid ásaheami, organiserema ja čađaheami birra maid birra dát čoahkkáigeassu lea, muhto dan suorggis leat unnán dutkanbohtosat.

Suohkanlaš ovdánahttinprošeavttat govvidit ahte leat máŋga áigeguovdilis čuolmma maidda ferte dahkat oaiviliid go ásaha fálaldaga ulbmiljovkui. Dát vásáhusat leat ávkkálaččat eará suohkaniidda geat háliidit ásahit dákkár fálaldagaid. Stuora oassi čuolmmain mat lávejit šaddat leat geavatlaččat ja gusket áššiide nu go logistihkkii, fievrrideapmái ja lanjaide. Seammás čájehit maid ovdánahttinprošeavttat čielgasit heterogenitehta siskkáldasat geavaheaddjijoavkkus ja earret eará movt dat váikkuha dan dárbui ahte oažžut (spesialiserejuvvon) gelbbolašvuođa go ásaha fálaldaga ulbmiljovkui.

Dárbu oažžut eanet gelbbolašvuođa

Dáinna čoahkkáigeasuin čalmmustahttojit máŋga guovllu mat dárbbašit ain eanet gelbbolašvuođa:

  • Suohkaniid ovdánahttinprošeavttat dieđihit dávjá positiiva bohtosiid ovdamearkka dihte buoret doaibmadási ja geavaheddjiid duhtavašvuođa ektui. Seammás váilot stuorát ja systemáhtalaš guorahallamat dákkár dieđuin. Dat čuoččuhus nannejuvvo dainna go leat gávdnon unnán dutkamušat main leat fáttát fálaldagaid ásaheami, organiserema ja čađaheami birra, fáttát maid birra dát čoahkkáigeassu lea.
  • Lea dárbu dutkat geavaheaddjijoavkku guhkit áiggi. Movt ovdánit geavaheddjiid dárbbut go lea fálaldat ja go váilu fálaldat? Makkár ávki lea maŋŋitveajuiduhttimis ja oahppan- ja hálddašanfálaldagas jovkui guhkit áiggi? Man bures nagodit suohkanat geat leat johtuibidjan fálaldagaid joatkit daid?
  • Orru leame dárbu lassi gelbbolašvuhtii geavaheaddjimielváikkuheami birra bálvalushábmemis. Soaitá leat erenoamážit ovttaskasolbmo dásis, nu movt lea čájehuvvon ahte heivehuvvon individuála bálvalusat dárbbašuvvojit. Guovlu man birra maid lea unnán dutkojuvvon lea maid fálaldagat mearkkašit oapmahaččaide.

Máhttočoahkkáigeassu čalmmustahttá ahte suohkanat dávjá dárbbašit fágaidrasttildeaddji gelbbolašvuođa geavaheaddjijoavkku ektui. Eará fáttát maid birra maid galggašii oahppat eambbo leat fágaidrasttildeaddji joavkkuid geavaheapmi ja spesialista- ja suohkandearvvašvuođabálvalusaid ovttasbargu.