Čoahkkáigeassu sisttisdoallá 91 almmuhusa dutkan- ja ovdánahttinbargguin pasieantasihkarvuođa birra dálkkasgeavaheami dáfus suohkana fuolahusbálvalusas.

Dálkkasgeavaheapmi ja pasieantasihkarvuohta

Máhttočoahkkáigeassu

ČOAHKKÁIGEASSU

Dasalassin addojuvvo oppalaš govva guovddáš almmolaš reguleremiin ja láidestusain dálkkasgeavaheami ektui suohkana fuolahusbálvalusas.

Hástalus

Dálkasiid oktavuođas čuožžilit dávjá váttisvuođat boarrásiid searvvis, ja leat olu sihke buohcciviessoássiid gaskkas ja sin gaskkas geat ožžot ruovttubuohccidivššu. Dálkasat mat leat nammaduvvon leat riskan boarrásiidda, leat olu anus. Dálkasiidda gullevaš váttisvuođat orrot čatnaseame dálkkasgeavaheaddji ahkái, sohkabeallái, ekonomiijai, dasa jus sus lea deprešuvdna, dasa jus atná dálkasiid balu ovddas, kognitiivvalaš hedjoneapmái ja dasa jus láve gahččat. Navdojuvvo maid ahte doavttirdilli sáhttá váikkuhit.

Doaimmat ja vásáhusat dutkan- ja ovdánahttinprošeavttain

Oahppanfierpmádaga čađaheapmi Pasieantasihkarvuođaprográmma oktavuođas lea buktán buhcciidruovttuide ja ruovttubálvalusaid lasi máhtu, diđolašvuođa ja reaidduid mat doaivumis buoridit sihkarvuođa dálkkageavaheami oktavuođas. Man muddui oahppanfierpmádat buorida práksisa bistevaččat, ii leat vuos čielggas.

Systemáhtalaš ja fágaidrasttildeaddji dálkkasguorahallamat dálkkaslisttuiguin dahket álkibun fuomášit váttisvuođaid mat leat čadnon dálkasiidda, ja dat maid unnidit dálkkodeami mas ii leat ávki. Farmasøytta máhttu ja oassi fágaidrasttildeaddji ovttasbarggus leat eanemusat guorahallojuvvon, muhto eat vuos dieđe nu olu das movt doaktára ja buohccidivššára rolla ja ovddasvástádus váikkuha ja hástala. Lea maid unnán máhttu dálkkasguorahallama klinihkalaš effeavtta ja oktiiheiveheami birra pasieantadásis, ja dutkamiid kvalitehta lea dávjá nu heitot ahte eai sáhte duođaštit váikkuhemiid ja buoridemiid.

Multidosa lea dahkan ahte dálkkaslisttut dollet eanet deaivása ja eanet ovttalaš dálkkasviežžamiid apotehkain.Seammás lea maid gávnnahuvvon ahte multidosageavaheddjiin sáhttá lea stuorát várra atnit dálkasiid main ii leat ávki, earret go duođalaš interakšuvnnaid oktavuođas. Dieđihuvvo ahte dearvvašvuođabargit ožžot multidosa dihte muhtomin buoret oppalaš gova pasieanta dálkkasgeavaheami birra, ja muhtomin ges heajut. Orru nu ahte sihke buohccidivššárat ja doaktárat leat eanet oadjebasat ahte pasieanta oažžu rievttes dálkasiid. Seammás lea eahpečielggas man muddui multidosaortnet sihkkarastá dálkkasdivššu kvalitehta ja šaddá go dálkkasgeavaheapmi eanet ávkkálaš.

Dárbu eanet máhttui

* dutkamat mat mihtidit klinihkalaš effeavtta (ovdamearkka dihte liigeváikkuhusaid, eallinkvalitehta, čálihemiid buohcciviesuideja jámolašvuođa) doaimmain mat galget kvalitehta buoridit nugo dálkkasguorahallamiin ja dálkkaslisttuid oktiiheivehemiin

* longitudinella dutkamat mat sáhttet kártet man muddui rievttes dálkkasgeavaheami oahppanfierpmádat buorida práksisa duođas ja bistevaččat

* dutkamat mat guorahallet joavkobargguid (sihke siskkáldasat ja iešguđetlágan profešuvnnaid gaskkas) mat gullet dálkkasgeavaheapmái

* dutkamat mat čilgejit pasieanta vásáhusaid dearvvašvuođabargiid ovttasdoaimmas mii lea čadnon dálkkasgeavaheapmái

* dutkamat mat čilgejit movt pasieantat geat orrot ruovttuin ipmirdit ja čuvvot iežaset dálkkasdivššu

* dutkamat mat geahčadit makkár erohusat iešguđetlágan pasieanttaid gaskkas iešguđetlágan fuolahusdásiin leat dan dáfus ahte man olu ja makkár váttisvuođat leat dálkkasgeavaheami dáfus

(/omsorgsbiblioteket/pasientsikkerhet/legemiddelbruk-og-pasientsikkerhet/sammendrag-pa-samisk)